Paprika

Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist, põõsaspaprikat ehk chilit kasvatatakse ainult maitsetaimena. Põõsaspipart, mis oma kodumaal on mitmeaastane taim ja võib kasvada kuni 2 cm kõrguseks, viljeldakse troopilistel aladel. Köögiviljapaprikat kasvatatakse tänapäeval avamaal laialdaselt soojema kliimaga maades, samuti Aafrika, Aasia ja Ameerika mandril.

Continue reading

Maasikad amplites

ampelmaasikasVaja läheb:

  • amplit
  • turvast
  • perliiti
  • vermikuliiti
  • vesilahustuvat väetist
  • nelja kuni kuut maasikataime

Maasikate kasvatamine ei käi pea kellelgi üle jõu ning juba mitmendat aastat kogub populaarsust maasikate amplitesse istutamine. Maasikasorte, mida amplisse valida, on palju ja ehkki amplitesse pandud maasikataimed ei taha enamasti ülemäära palju hoolitsemist, tuleb neil siiski pidevalt silm peal hoida. Siinses juhendis ongi lähemalt juttu sellest, kuidas maasikaid amplite sees kasvatada. Continue reading

Spargli kasvatuse tehnoloogia

SpargelNagu näitab kogemus, on spargliistandust mõttekas rajada ainult 1-aastastest istikutest, kuna kaheaastane istik pikemas perspektiivis vähendab saaki . Seoses sellega tuleks ajatamist organiseerida nii, et 1 aasta vanusena peaks taimed olema valmis maha istutamiseks. Spargli taimed kasvatatakse külgpungadest koekultuurina.  Arenenud taimed pannakse turbapottidesse, kasvatatakse 3-4 kuud kasvuhoones, seejärel istutatakse avamaale.

Continue reading

Taimede paljundamine pistokstega.

pistik

Pistokstega paljundatakse enamasti tugevakasvulisi ilu- ja marja- põõsaid, mis annavad küllalt pikki üheaastasi võrseid.

Pistoksad lõigatakse noortest hästi arenenud ja täielikult puitunud sirgetest ning tervetest võrsetestpärast lehtede langemist, mil võrsed on puhkeolekus – sügisel. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Kevadel mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti.

Continue reading

Idude kasvatamine ja söömine

 idudIdud aitavad talvega kogutud pekipolstrist vabaneda – sada grammi mungoa idusid, mis kõige tuntumad, annab ju vaid 30 kcal! Kuid kogenud idandamisfännid panevad sel kevadel idanema hoopis tatra, läätsed, nisu- ja rukkiterad.

Otsustasime proovida, kui hästi need viimatinimetatud idandatuna siis maitsevad, et ähvardavad mungoa lausa troonilt tõugata!

Continue reading

Suvel kaunid terrassitaimed – kuidas neid ületalve hoida ?

Paljud kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides on tegelikult ka püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp on selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.

Osad taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud puhates edukalt üle pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda.

Mis taimed võiks siis talveks tuppa tuua ja mis tingimusi nad vajavad?

Continue reading

Maasikad oma aiast

Maasikad on kõige populaarsemad suvemarjad. Nad on maitsvad ning neid on kerge kasvatada ka pottides, rõdul või verandal. Lastel on huvitav jälgida, kuidas valged õied aegamisi muutuvad mahlasteks punasteks maasikateks.

Päritolu
Inimesed on maasikaid söönud juba aegade algusest. Eelajaloolisel ajal korjati metsmaasikaid, kodus hakati maasikaid kasvatama keskajast alates. 17. sajandil ristati Ameerika metsmaasikaid tšiili sortidega, mille marjad olid suuremad. Just sealt said järk-järgult alguse meile täna tuntud maasikasordid.

Continue reading