Tomati seemnete külvamine, tomatitaimede pikeerimine ja kasvatamine

Eesti kliimaoludes on tomati kasvatamine nii kasvuhoones kui avamaal tulemusrikas ainult tomatitaimede ettekasvatamise teel.

Tomatitaim peab toas eelnevalt kasvama ja arenema keskmiselt 60-70 päeva, mistõttu peakski hakkama juba praegu, veebruaris, mõtlema tomati seemnete külvamise ja taimede ettekasvatamise peale.

Tomati seemned

Kui valida tomati seemneid, mida külvata, tuleb tugevate istikute saamiseks valida suured ja tugevad ning kaalult pigem raskemad seemned, kuigi tomatiseemnete väikeste mõõtmete tõttu on seda suhteliselt raske hinnata.

Tomati seemnete külviaeg

Külviaja valikul tuleb lähtuda kavandatavast istikute kasvukohale istutamise ajast. Kui tomatitaimed soovitakse kasvukohale istutada näiteks aprilli alguses, tuleb seemned külvata juba veebruaris. Samas peab arvestama, et veebruaris külvates on loomulikku valgust veel päris vähe. Kui külvate tomatitaimed aknalaual ette kasvatamiseks, siis vältige aknavahedest külma õhu otse tomatitaimedele puhumist. Seda nad ei talu. Kui aga plaanite külvata tomati seemned toas kasvatamiseks, siis tagage kindlasti mõne taimevalgustiga täiendav valgustamine. Soojas ja pimedas venivad taimed välja ja jäävad nõrgaks.

Aknalaual kasvatades peab arvestama, et mööda jahedat klaasi pinda langeb alla jahedam õhk kui toas üldiselt valitseb. Isegi akende täieliku hermeetilisuse korral puutub tubane õhk klaasiga kokku ning vajub allapool. Täiendavalt toimub mulla jahtumine mullast niiskuse väljaauramise teel, mis omakorda alandab mulla temperatuuri ca 1-2 kraadi võrra. Sellepärast külma ilmaga, kui teil on toas 18-20 kraadi, siis aknalaual on 15-16 kraadi, ning mullapinnal on isegi 14-15 kraadi. See on aga värskendavalt hea koht taimede kasvatamiseks kui toas on üldiselt väga soe.

Kui külvata tomati seemned veebruari asemel märtsikuus, saab neid tomatitaimi kasvuhoonesse või avamaale istutada küll veidi hiljem aga ettekasvatamine ise on tänu rikkalikumale loomulikule valgusele veidi lihtsam ja kiirem. Juhul kui teil on suur jahe veranda või talveaed on ettekasvatamise alguse osas muidugi vabad käed, kuna valgust on palju ja temperatuuri reziimi saate ise vabalt valida.

Tomati seemnete külvamine

Kui rääkida tomati seemnetest, siis on neid praktiline külvata hajukülvina külvikasti või pottidesse, mis on täidetud värske turvassubstraadi või liivase mulla seguga. Mulla temperatuur peab külvi hetkel olema toatemperatuuri lähedane. Optimaalne seemne istutamissügavus oleks 0,5-1 cm. Praktikas tehakse seda kahel viisil. Esiteks võib peale tomatiseemnete turbmullale hajusalt külvamist seemnetele kuiva turvast paari mm paksuselt peale raputada. Teine võimalus on külvata lahtiselt mullasegule ning katta külvikasti mitte tihedalt võileva kilega. Viimane variant on parem, kuna hoiab niiskust ühtlasemalt ning seemned idanevad kiiremini.

Kui tomatil on piisavalt valgust ja soojust, tärkab tomatitaim seemnest harilikult  esimesel nädalal pärast külvi. Külvikast või pott tuleb tõsta hästi valgustatud kohta ja temperatuuri pisut alandada, et taimed pikaks ei veniks.  Ebapiisava päikesevalgustusega  taimed kasvavad ja arenevad väga aeglaselt, jäävad nõrkadeks, peenikesteks ja pikkade lehevahedega, sellepärast on vaja neile anda lisavalgust.

Olgu vahemärkusena öeldud, et kui olete külviga hiljaks jäänud ja tahate kiiremini taimi saada, siis asetage eelnevalt kirjeldatud kilega kaetud külv elektriküttega vannitoa põrandale. Altsoojendusega pinnases võivad tomatiseemned idaneda juba paari päevaga aga kohe peale idanemist tuleb külv tõsta lisavalguse kätte ja veidi jahedamasse, et vältida seemikute väljavenimist.

Tomati taimede pikeerimine

Kui tomati tõusmete idulehed on täis kasvanud ja võtnud rõhtsa asendi, tuleb noored seemikud pikeerida. Pikeerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus kuna tihedalt tärganud taimed paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Samuti parandab pikeerimine taime juure kasvu, sest juureotsa äranäpistamine parandab juure harunemist.

Taimi pikeeritakse idulehtede faasis. Selleks kergitatakse pikeerimispulgaga taimed kasvusubstraadist välja. Jälgitakse, et taime juuri ei vigastaks. Samal ajal võetakse teise käe sõrmedega taimede idulehtedest kinni. Seejärel tehakse pikeerimiskasti või potikesse pikeerimispulgaga auk, kuhu paigutatakse näpistatud juurega taim. Juure võib ära näpistada kuni 1⁄3 ulatuses, kuid see pole tingimata vajalik. Pikeeritav taim paigutatakse auku kuni idulehtedeni. Jälgitakse, et juured ei jääks avasse kõveralt. Seejärel surutakse pikeerimispulk taime kõrvalt 45 kraadise nurga all kasvusubstraati ja see liigutatakse taime poole. Nii surutakse kasvusubstraat taimejuure ümbrusesse. See on vajalik, et juure ümber ei jääks mulda tühimikke. See halvendaks seemikute juurdumist.

Tavapärastes kasvutingimustes jõuab pikeerimisaeg kätte umbes nädal peale tärkamist. Seemikud võib pikeerida 5-6 cm läbimõõduga pottidesse või külvikastidesse, kuid kui ruumi on, võib nad istutada kohe ka suurematesse pottidesse, kus neil on rohkem ruumi kasvamiseks.

Pikeerimisel tuleks valida ainult tugevamad taimed. Tõusmed, mis tärkamisel seemnekestast vabaneda ei ole suutnud- neid ei tasu võtta, kuna need taimed jäävad väiksemaks ning ei kanna suurt saaki. Samas tuleb tähele panna seda, et kui eelpool mainitud seemnekestadega taimi on palju, võib põhjus olla hoopis selles, et seemned istutati liiga mullapinna lähedale.  Sellisel juhul võib ümber istutatada ka selliseid taimi.

Tomati seemnete külvi ja pikeerimise mõju tomatite viljumisele

Kasvutingimused tomatiistikute kasvu ajal mõjutavad oluliselt õisikute moodustamist, millel aga on omakorda suur tähtsus saagi alguse ja saagikuse kujunemisele. Tomati õiealgmed moodustuvad juba õige varases istikujärgus.  Kui õhu temperatuur sel ajal on ülemäära kõrge, moodustub tulevikus vähe õisi, mille tulemusena saak jääb kesiseks. Pikeerimise ajal ja pärast seda soovitatakse hoida temperatuur 17-19 kraadi läheduses.

Minikasvuhoone kasutamine tomatiseemnete külviks ja ettekasvatamiseks

Üks hea abivahend igasuguste seemnete edukaks idandamiseks ja kasvatamiseks on korralik minikasvuhoone. Olen ka ise neid varem ise ehitanud aga viimasel ajal olen jäänud pidama sakslaste loodud mudelitele Grand Top ja Jumbo. Selleks, et maksimaalne osa seemnetest idaneks ning et noored taimed oleksid tugevad ja hea tevise juures on vaja seemnetele tagada ühtlast soojusreziimi. Suured kõikumised temperatuuris pole hea.

Professionaalsetel minikasvuhoonetel on alusel elektrisoojendusmatt ning täpse releega juhitav soojusreziim. Tundub võib olla keerulisem kui ta on. Lihtsalt soojendusmatt peab olema korraliku soojushajutiga, et kaablikohad poleks kuumemad kui ülejäänud osa. Sakslasi võib selles osas usaldada, et teavad mida teevad.

Kui varem oleme tavaliselt kasutanud vannitoa põranda soojust, siis minikasvuhoone annab võimaluse teha seda tööd ka mugavamas kohas, nagu elutuba, veranda või kasvuhoone. Kuna minikasvuhoone sees on temperatuur automaatselt kontrollitav, siis võib minikasvuhoone enda paigutada ka palju jahedamasse ruumi. Näiteks kütmata kasvuhoonesse.

Jõudu külvamisel!

Allikas: http://www.rodoaed.ee/