Taimede paljundamine pistokstega.

Pistokstega paljundatakse enamasti tugevakasvulisi ilu- ja marja- põõsaid, mis annavad küllalt pikki üheaastasi võrseid.

Pistoksad lõigatakse noortest hästi arenenud ja täielikult puitunud sirgetest ning tervetest võrsetestpärast lehtede langemist, mil võrsed on puhkeolekus – sügisel. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Kevadel mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti.

Pistoksad lõigatakse enamasti 15 – 20 cm pikkused. Oksa pikkus sõltub ka paljundatavast liigist aga ta ei tohiks olla lühem kui 10 cm. Liiga lühikesed oksad võivad kuivada.

Paremad pistoksad saadakse võrse keskmisest osast. Võrse ladvaosa ei ole piisavalt puitunud ja alumisel jämedamal osal on vähe hästiarenenud pungi.

Pistoksad lõigatakse kas noa või kääridega nii et ülemine lõige tehakse 0,5 cm ülemisest pungast kõrgemalt risti oksaga ja alumine lõige tehakse vahetult alumise punga alt 45° nurga all. Seejärel seotakse oksad ühtepidi kimpu ja etiketteritakse.

Pistoksi istutatakse üldjuhul kevadel.

Ületalve hoitakse pistoksi kas keldris liivas (temp 0 kraadi) või madalates kaevikutes väljas lume all.

Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja mulda. Üle mullapinna jäätakse vaid üks pung. Pärast istutamist katta peenrad mulšiga. Vajadusel peenraid kasta. Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga et oleks mullas võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed.

Pistoksad istutada peenrasse olenevalt kultuurist ja tehnoloogiast reas vahedega 15 – 20 cm ning ridadevahe 25 – 60 cm. Pistoksi võib teha ka otse konteinerisse.

Juurdumise kiirendamiseks võib pistoksi töödelda mõne kasvuregulaatoriga.

Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra-, taralõnga-, leedri-, kuslapuu-, lodjapuu-, forsüütia-, kontpuu-, emajasmiini-, enela-, deutsialiikejt.

Allikas: http://www.luua.edu.ee