Seemnete korjamine ja säilitamine
Peaaegu kõiki oma aia taimi saad paljundada seemnetega. Isekorjatud seemnetega saad paljundada põhiliselt puhtaid liike, kuna ilutaimede sordid ja aedvormid ei anna sordiehtsaid järglasi. Näiteks paljud tänapäeva kaunid suvelilled on hübriidid, nende seemned on steriilsed või neist saadud taimed ei ole oma vanematele üldse sarnased. Samas on paljude püsilillede seemnest kasvatatud taimed sageli elujõulisemad, ilusamad või vastupidavamad kui vegetatiivselt paljundatud taimed.
Millal on õige korjamisaeg?
 |
| Lehtertapp (Ipomea) |
Seemned arenevad okaspuudel käbides, lehtpuudel viljades. Rohttaimede seemned on aga kaunades, kupardes või kõtrades. Et käbisid, vilju ja kupraid õigel ajal korjata, pead teadma, millal neis seemned valmivad.
Puude seemneid saad varuda peaaegu aasta ringi, okaspuudel valmivad seemned sügisel ja talvel. Septembris valmivad elupuu (Thuja) ja kanada kuuse (Picea glauca), oktoobris jugapuu (Taxus), nulu (Abies) ja lehise (Larix) seemned. Paljude kuuse- ja männiliikide käbid saad korjata talvel kuni varakevadiste päiksepaisteliste ilmade saabumiseni, siis käbid avanevad ja seemned varisevad.
Lehtpuude seemneid võid hakata varuma juuni lõpust alates. Jaanipäeva paiku valmivad pajude (Salix) ja sinise kuslapuu (Lonicera caerulea) seemned. Juulis-augustis korja toompihlaka (Amelanchier), suure läätspuu (Caragana arborescens) või tatari kuslapuu (Lonicera tatarica) vilju. Enamikul liikidel valmivad seemned sügisel, septembris-oktoobris. Suuri vilju ja seemneid, mis kiiresti varisevad, kogu maapinnalt. Vilju võib puudelt ja põõsastelt korjata ka valikuliselt, kõigil liikidel ei valmi need ühtlaselt.
Püsi- ja suvelillede seemnete valmimise tundemärkideks on seemnekuparde või –kestade lõhenemine ja avanemine ning seemnete tumenemine. Kui seemned juba varisevad, siis on viimane aeg nende korjamiseks! Pika valmimisajaga seemnete kogumiseks võid taime õied või õisikud katta vana suka või marlikotiga, mis seo taime varre ümber kõvasti kinni. Valminud seemned pudenevad sel moel tasapisi kotti ja hiljem võid kogu õisiku ühekorraga maha lõigata ning järelvalmimiseks sooja, õhurikkasse kohta kuivama riputada.
Vaata valmis seemnekupraid ja erinevate taimede seemneid SIIT
Korja seemneid ainult terve välimusega taimedelt. Kidurad või väetid taimed võivad olla
 |
|
Kanna (Canna indica) |
viirushaiged, viirused aga võivad seemnete kaudu levida, mille tagajärjel saad samasugused nõrgad taimed.
Pea meeles, et paljud hübriidtaimed ei tule seemnest samad! Erinevalt pistikust, mis on emataime täpne kloon, erinevad seemikud oma vanematest geneetiliselt, ja on teist värvi või erineva kasvukujuga.
Mõned seemnekuprad nagu nt pojengil (Paeonia), võivad sisaldada nii elujõulisi, idanevaid kui ka steriilseid seemneid. Steriilsed seemned on sageli roosakad või punased, idanemivõimelised seemned aga küpsemise algul valkjad ja lõpuks mustad.
Kuidas korjata?
 |
| Seemnete korjamine |
Lõika küpse välimusega seemnekuprad, seemnekestad, viljad või käbid ematailt. Kindlasti kasuta abivahendeid – oksakääre või väikseid kääre, sest sõrmedega korjates võid end või seemnekupraid vigastada.
Suuri vilju ja seemneid, mis kiiresti varisevad, kogu maapinnalt. Kõrgematelt okstelt saab vilju lõigata oksakääride abil, nõtkeid ja painduvaid oksi võib maha painutada ridva otsas oleva konksu abil.
Pane lõigatud seemnekojad liigiti karpi, ümbrikusse või kotti, millele kirjuta KOHE! nimi peale, sest hiljem sa seda ei pruugi mäletada.
Seemnete kogumiseks vali kindlasti kuiv, päikseline ilm, siis ei ole nad niisked. Niisked seemnepead tuleb kindlasti ajalehe peal enne ühte panemist eraldi ära kuivatada.
Kuidas puhastada?
Külviks ei kasutata mitte vilju, vaid seemneid. Viljadest lüditakse seemneid mitut moodi, olenevalt sellest, milliste viljade ja seemnetega on tegu. Kuivvilju (kuprad, kaunad, viljapead, tähad, urvad) kuivatatakse varjulises kohas mõni päev, seejärel purustatakse need riidest kotis pekstes ja hõõrudes, puhastatakse lisanditest sõelumise ja tuulamise teel. Pehmed lihakviljad (õunviljad, luuviljad, marjad) purustatakse puunuiaga tampides või vajutades ning seemned eraldatakse viljalihast ja kestadest sõelte ja vee abil.
Põhimeetodid igasuguste seemnete eraldamiseks prahist ja viljalihast:
 |
|
Seemnete puhastamine |
Pesu: kasutatakse marjade puhul viljaliha eemaldamiseks. Tööetapid: purustamine, leotamine ja kuivatus. Leotades vajuvad seemned sageli anuma põhja, erandiks on nt. pohl. Kuivata seemned paberi peal.
Riivimine: sobib pööris-, tähk- ja kobarõisikute puhul, (kõrrelised ja tarnad).
Kotis või pihus purustamine: sobib küpse, valminud ja rohke materjali puhul
Koti kopsimine: sobib tolmjate seemnete eraldamiseks seemnekupardest (käpalised)
Sõelumine: üldmeetod seemnetest suurema ja ka väiksema prahi eemaldamiseks kogu materjalist.
Tupsumeetod: põhineb seemnekarvade takerdumisele. Vatitupsuga tõmmatakse õrnalt üle sõelal või paberil oleva materjali ning praht (kõrrelised) või seemned (põdrakanep) eralduvad.
Ühelt paberilt teisele veeretamine: põhineb seemnete ja nendega sama suure prahi erinevale liikumisele kaldpinnal. Sobib mitmete seemnetüüpide puhul, eriti väikeste ja ümmarguste või ovaalsete seemnete puhul. Erinevad paberitüübid ja kaldenurk mõjutavad tulemust.
Puhumine: Ettevaatlik puhumine sõela peale eemaldab seemnetest kergema prahi
Staatiline elekter: püksisäärde pühitud kammi või joonlauaga nokitakse ettevaatlikult seemnetest kergem praht välja.
Libistamine: paksemaid seemneid veeretatakse joonlaua abil tasasel pinnal. Seemnetest madalam praht jääb maha.
Pintsettidega korjamine: viimane abinõu viimase prahi eemaldamiseks
Kuidas kuivatada?
 |
| Tulinelk |
Kuivviljade seemned on peale puhastamist tavaliselta piisavalt kuivad. Lisakuivatamiseks pane seemned õhukese kihina ajalehe- või majapidamispaberiga vooderdatud karpi või kandikule või plaadile. Paiguta see õhurikkasse, kuiva kohta ja sega seemneid päevas paar korda.
Lihakviljade seemned aga laota kohe peale märga puhastamist õhukese kihina klaasist või keraamilisele pinnale, hästi peene silmaga metall- või plastikvõrgule, või puulauale kuivama. Ajalehepaberil või riidel kuivatades võib hiljem olla raskusi seemnete kättesaamisega, nad võivad sellele väga kõvasti kinni kleepuda. Kuivata õhurikkas, kuivas kohas, päevas paar korda segades.
Mitte kunagi ära kuivata seemneid prae- või mikrolaineahjus!
Ka otsese päikese käes ei ole soovitav seemneid kuivatada, tumedad seemned võivad üle kuumeneda.
Kuidas pakkida?
Kõige paremad väiksemate seemnekoguste pakendid on paberist seemneümbrised. Igasugusest majapidamises ülejäävast pabermaterjalist saab seemneümbriseid valmistada, näiteks kohvifiltrid, vanad ümbrikud, telefonikataloogide leheküljed jne. Lühiajaliselt, nt seemnevahetusel või postiga saatmisel, võib kasutada minigripp-kilekotte.
Varusta kõik seemneümbrikud korrektsete nimesiltidega, millel on taime eestikeelne või ladinakeelne nimi. Võid lisada ka korjamiskuupäeva, siis tead tulevikus, kas seeme on veel idanemisvõimeline.
Kuidas säilitada?
Seemned jaotatakse säilivuse järgi kahte rühma. Põhiosa seemnetest kuivavad oma
 |
|
Harilik rõngaslill |
arengu lõpul. Need seemned kuivatatakse ja neid võib 0 ºC juures pikka aega säilitada. Seemned, mis irduvad emataimedelt niiskena, kaotavad kuivades oma idanemisvõime ja neid ei saa kaua säilitada (nt. magnooliaseemned Magnolia). Tavaliselt külvatakse sellised seemned kohe maha.
Kuivad seemned kuivatatakse enne säilitamist 5-10 % niiskussisalduseni. Alla 5 % niiskussisaldusega seemnete idanemisvõime hakkab langema. Liiga niisked seemned võivad aga kinnistes säilitusnõudes hallitama minna.
Seemned säilitatakse kuivas, alla +5 °C juures valguse eest kaitstult. Kuivad seemned ei vaja sel ajal hapnikku, kuna nende elutegevus on seiskunud. Nad säilivad kõige kauem kinnistes, triiki nõudes, kus hapnik saab ruttu otsa ja hingamine lakkab. Hea säilituskoht on külmkapp, paberümbrikes seemned pista sel juhul tihedalt suletavasse kilekotti või -karpi, siis ei saa nad niiskust.
Aasta-paar säilib enamik püsi- ja suvelillede seemned ka toatemperatuuril, kuivas kohas.
 |
| Suur tähtputk |
Kui seeme on piisavalt kuiv, siis võib ta ka külmutada, sel juhul säilib ta kümneid aastaid. Niiske seemne rakuseinad aga kahjustuvad, kui raku sees olev vesi jäätudes paisub. Kodustes tingimustes pole külmutamine soovitav, kuna seemnete õiget, hästi madalat niiskusesisaldust on raske saavutada.
Tammetõrud, hobukastanid ja mõned vahtrad on niiskeseemnelised. Ka sarapuu (Corylus) ja pähklipuu (Juglans) seemned hoiustatakse tavaliselt niiskena, kuigi nad kannatavad ka mingil määral kuivamist. Niiskelt säilitavad seemned vajavad hapnikku, sest nende elutegevus käib ja nad hingavad.
Selliste seemnete säilitusanum peaks olema tihedalt sulguv, et hoida niiskust. Plastikkotte või kaanega nõusid tuleb iga paari nädala tagant avada. Tuntav alkoholilõhn annab märku hapnikupuudusest.
Anu-Kristin Tara, Aiaklubi
Allikas: Helve Sarapuu, “Hekid ja hekitaimed”, 2000