Nõuandeid tšillipaprika kasvatamiseks.

– Tee külvid varakult. Enamik sorte külvatakse veebruaris-märtsis, kuid pika kasvuajaga sordid nagu näiteks Rocoto paprikad (Capsicum pubescens) tuleb mulda pista juba jaanuaris. Tõusmed ilmuvad 1-5 nädala pärast, keskmiselt kulub aga kaks nädalat.

– Et taimed kasvaksid tugevad ja ei veniks välja, hoolitse selle eest, et taimed saaks piisavalt valgust. Kasvata taimi kas aknalaual või kasuta spetsiaalset taimelampi. Eriti vajalik on lisavalgustus varakevadel, mil päevavalgust veel napib.

– Istuta väikesed taimed 10 cm läbimõõduga pottidesse või spetsiaalsetesse kastidesse.

– Tšillit võib kasvuhoones kasvatada nii pinnases kui pottides, viimastega on vajadusel taimi lihtne transportida. Enamikule sortidele sobib 3-5 liitrine pott, Rocoto paprikale 10-15 liitrine. Kui kasvuhoones on probleemiks sipelgad, siis aseta potid plastmassist restile.

– Karastunud taimed jäävad kasvuhoones ellu kui temperatuur püsib 0 kraadist kõrgemal.

– Kasvuperioodi alguses väeta taimi paar korda lämmastikväetisega, kuid hiljemalt õitsemise alguses kasuta õitsemise ja viljumise soodustamiseks väetist, mis sisaldab rohkelt fosforit ja kaaliumit. Kõige paremini sobivad vedelväetised, mida võib anda iga kastmise ajal vette lisatuna.

– Kasta taimi korralikult, kuid jälgi, et poti alusele ei koguneks seisvat vett. Veevajadus on suurem viljade moodustamise ajal.

– Tšillipaprika on soojuse suhtes nõudlik, optimaalne idanemistemperatuur on +25…+30°C , kasvuks ja arenguks on sobivaim temperatuur +20…+25°C. Temperatuuril +30°C on pärsitud viljumine, siis tuleks kasvukohas tagada võimalikult hea õhustatus.

– Pärast õitsemist eemalda taimelt kuivanud õied ja need õied, mida taim ei jaksa viljaks kasvatada. Samuti võib eemaldada ka kollaseks muutuvad lehed. Viljumise suurendamiseks võib õitsvaid taimi kergelt liigutada.

– Rocoto paprika kukutab osa oma õitest maha, kuid sellest hoolimata moodustab ta piisavalt vilju. Lämmastikväetisega liialdamisel võib põõsas ka kõik oma õied maha kukutada.

– Vilju võib hakata korjama juba siis, kui nad on helerohelised. Siis on nende maitse kõige mahedam. Tumerohelisemaid tšillipaprikaid võib kasutada juba idamaistest roogades. Kõige tulisemad on sordiomaselt värvunud viljad, mida on nii oranže, punaseid kui kollaseid. Aga on ka violetse, pruuni või isegi mustja värvusega sorte.

– Pea meeles, et tuliste sortide käsitsemisel tuleb kanda kindaid. Pärast viska kindad ära, sest hiljem ei saa neid kasutada. Kui tšillile teravat maitset andev alkaloid kapsaitsiin satub sõrmedele, saab suurema osa sellest eemaldada hõõrudes kätele toiduõli ja pestes pärast käed nõudepesuvahendiga. NB! Kindlasti jälgida, et kapsaitsiin ei satuks silma, eriti laste puhul.

Allikas: http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/