Aeg on käes! Esimesed seemned mulda!

Kui lumi veel akna taga, aga päike juba me päid hullutab, hakkavad aiainimeste ja taimesõprade näpud kangesti sügelema. Juba täituvad seemneleti esised inimhulkadega… Uudishimu on suur: mis sel aastal uut või kas on saadaval neid sorte, mis eelmisel hooajal vaimustuma panid?

Miks taimi ette kasvatada?
• Paljude taimede seemikud vajavad oma elu alguses rohkem hoolt. Otse kasvukohale saab edukalt külvata vaid väheseid kultuurtaimede liike.
• Ettekasvatamisega saame muuta meie põhjamaise, liiga lühikese kasvuperioodi pikemaks. Ette kasvatatakse neid taimi, millel külvist õitsemiseni kulub rohkem aega, kui meie suvi seda võimaldab.
• Varem külvates saab varem saaki.
• Seemnetest saab rohkem taimi, sest taime elu alguses, õrnal perioodil jääb tubastes tingimustes rohkem taimi ellu.

Milliseid ettevalmistusi teha?
• Et taimi ette kasvatada, on vaja valgusrikast köetavat ruumi või kasvuhoonet, alustamiseks sobib ka aknalaud. Aknalaua puudus võib olla ebaühtlane temperatuur (päeval liiga palav, öösel liiga jahe) ja ebapiisav valgustus, mistõttu taimed kipuvad välja venima. Aknalaual tuleks taimi aeg-ajalt ringi keerata, et valgus jaguneks ühtlasemalt.
• Väga vara kevadel ettekasvatamist alustades on vaja kindlasti lisavalgust. Seega võiks lihtsuse mõttes valida alustuseks taimed, mis ei vaja pikka ettekasvatamisperioodi.
• Idanemiseks sobiv temperatuur on enamikul taimedel 18–25 kraadi.
• Kasuta spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras ja koguses toitaineid ning on peenema struktuuriga. Istutusmulla rohke toitainesisaldus ja jämedam struktuur ei sobi paljude taimede idandamiseks.

Milliseid taimi võiks algaja valida?
• Lühema ettekasvatamisajaga lilli, mida saab külvata aprillis-mais: peiulill, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits.
• Lihtsalt kasvatatavaid suuremate seemnetega lilli: lillhernes, lilluba, suur mungalill e kress, peiulilled, päevalilled, saialilled, kurgirohi, pruudisõled.
• Lihtsalt kasvatatavaid söödavaid taimi: hernes, põlduba, till, kõrvits, põld-võõrkapsas e rukola, basiilik, lehtpeedid, lehtkapsad, lehtsalatid.

Kuhu on hea seemneid külvata?
• Külvikasti külvatakse hästi peeni seemneid, mida ei ole võimalik eraldi külvata.
• Külvikassetti külvatakse suuremaid seemneid, ühte kassetti üks seeme, näiteks peiulilled, pruudisõled, ilukapsad.
• Potti külvatakse samuti suuremaid seemneid: kõrvits, päevalill jne.
• Turbatabletis on soovitav kasvatada seemikuid, mis taluvad halvasti ümberistutamist või millel on viletsalt hargnev juurestik, näiteks tomat, paprika, kurk. Seemned külvatakse ühekaupa nagu kassetti. Seeme surutakse turbasse ja kattematerjaliga eraldi ei kaeta.

Kuidas ette valmistada?
• Külvikast, kassett või pott täida külvimullaga peaaegu ääreni, tihenda ja tasanda ning pritsi muld pihustiga kergelt niiskeks. Külva seemned, kata külv – hea on kasutada selleks liiva.
• Turbatabletid pane 15–20 minutiks vette, et nad paisuksid. Tee pulgaga tabletti auk ja külva seemned.

Kuidas külvata?
• Uuri, kas taim on valguses või pimeduses idaneja. Üliväikeste ja valgusidanejate liikide seemneid ei kaeta, vaid vajutatakse tasanduslaua abil lihtsalt kasvumullaga kontakti.
• Pärast külvamist kata külv liivaga (v.a valgusidanejad ja peened seemned).
• Niisuta muld uuesti pihustiga.
• Pane külvi juurde etikett taime nime ja kuupäevaga.
• Paigalda külvile niiskust hoidev kate või kile.
• Külvi ei tohi asetada jahedasse.
• Ära külva liiga tihedalt – suur ahvatlus on teha seemnepakk tühjaks, kuid väiksemaid seemneid võib olla pakis tohutult palju ja nad jäävad liiga tihedalt.

Kuidas hooldada?
• Kogu idanemisperioodi jooksul on väga tähtis, et muld läbi ei kuivaks.
• Külma veega ei tohi külve kasta – vee temperatuur peab olema 18 kraadi.
• Kui taimed on väiksed, siis vigastamise vältimiseks piserda neid pihustist.
• Ereda päikese korral tuleb külve varjutada, sest liiga ere päike võib vasttärganud taimi kahjustada.
• Pikeeri ehk istuta ümber õigel ajal – siis, kui taimele on ilmunud idulehed või ka juba esimene pärisleht. Pikeerimisel näpista ära juureotsad. Mõned väga väikesed taimed pannakse ümberistutamisel uude potti 3–5 kaupa puntidena.
• Väeta taimi umbes nädal pärast pikeerimist, kastes neid lämmastikurohke vesilahusega.
• Külvikassetis, potis või turbatabletis kasvavaid taimi ei istutata enne ümber, kui neil on aeg minna kasvukohale. Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist. Potist ja kassetist tuleb taim välja võtta ning istutada koos moodustunud mullapalliga.
• Ümberistutamisel pannakse taim mulda kuni idulehtedeni, s.t vars jääb mulla sisse.

Millal istutada taimed õue?
• Enne õueviimist tuleb taimi karastada – harjutada välisõhu ja päikesega.
• Vii taimed mõneks ajaks jahedamasse ruumi ja õue istuta nad vaid pilves ilmaga.
• Õue istutatakse taimed siis, kui öökülma oht on möödas. Et taimed ka õues edasi kasvaksid, ei tohi öine temperatuur olla alla 5 kraadi .
• Soojema kliimaga harjunud taimed vajavad aga veidi soojemat, u 10–15-kraadist temperatuuri.

allikas:  http://ideesahver.ee/

Evely Karvak, Kodukiri