Artišoki kasvatamine iluks, toiduks ja ravimiks

Suurema arvu korral jäävad nad väikeseks. Koristusküps on õisik siis kui soomused hakkavad avanema kuid õievärvust pole veel näha. Õisik lõigatakse taimelt koos lühikese varrega. Meie oludes valmib saak suhteliselt hilja Artišokk talub 2 3º C öökülma kuid õisikud vigastuvad juba 1º C kraadi juures seega tuleks saak koristada enne esimesi öökülmi.

Mitmeaastase kultuurina kasvatamisel tuleb enne külmade saabumist artišoki maapealne osa 10 15 cm kõrguselt ära lõigata taime ümber kuhjata umbes 20 cm paksune kiht kompostimulda turvast või kõdusõnnikut seejärel kiht puulehti hästi sobivad tammelehed kuna need on kuivad ja õhurikkad ning lõpuks kuuseoksad Talvekate eemaldada kasvuperioodi alguses aprilli lõpu paiku Taimed võib ka maast välja kaevata ja hoida keldris või kasvuhoones kus temperatuur püsib vahemikus 4 10ºC Talvel jälgida et muld oleks parajalt niiske Ületalve hoitud taimed istutatakse avamaale pärast suuremate öökülmade möödumist nii saadakse varajasem ja suurem saak Artishoki õis avanenult on vägagi dekoratiivne ja samuti väga hea meetaim Artišokk on väärtuslik delikatessköögivili ja ravimtaim Õisikus on 15 süsivesikuid sh inuliini mis soodustab seedimist ja vähendab veresuhkrut B rühma vitamiine C vitamiini karotiini meeldiva maitse annavad park ja aromaatsed ained Samuti on artišoki koostisest leitud antioksüdandina toimiv tsinargiin Õisiku puhastuskadu on suur toiduks tarvitatakse õisiku põhja koos õisikut katvate lihavate soomuste alumise osaga kas keedetult või hautatult Selleks lõigata õisik ettevaatlikult varre küljest lahti ja kärpida õisiku kattelehed kääridega nii et ei jääks teravaid osi Kõik lõikekohad peitsida sidrunimahlaga et hoida ära tumenemist Õisiku keskelt eemaldada terava lusikaga õie südamik tolmukad emakas Õisik pesta valada üle vähese soolaga maitsestatud keeva veega keeta kaanetatud nõus pehmeks ja kurnata Serveerida koos keeduvedelikuga sulavõi ja võiseguste kastmetega ning maitserohelisega hästi sobib petersell Võib hautada koos tomati ja sibulaga keeta puljongis valmistada püreed ja konservi säilitada sügavkülmas Tõelised gurmaanid söövad artišokki aga merekarpide ja apelsiniga Artišokk on ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat Ravi eesmärgil kasutab farmaatsiatööstus kogu taime ka juuri Teaduslikult on tõestatud artišokis leiduvate ühendite soodne mõju maksatalitlusele Artišok soodustab sapisünteesi ja selle eritumist sapipõiest ning tõhustab rasvase toidu seedumist samuti ergutavad taimes leiduvad kergelt mõrkja maitsega ühendid seedeensüümide eritumist Rasvade ainevahetuse korrastajana on artišokist valmistatud preparaatidel ka kolesterooli üldtaset langetav toime Teise väärtusliku ühendina sisaldab artišokk inuliini Tervislikus toitumises käsitletakse inuliini prebiootikumina mis soodustab inimese seedekulglas tervisele soodsalt mõjuvate piimhappebakterite paljunemist Et fruktoosijääkidest koosnev inuliin mõjutab seedimisjärgselt ka suhteliselt aeglaselt ja mõõdukalt veresuhkru taset siis on seda ühendit kasutatud ka suhkurtõbiste menüüs Lisaks toimib artišokk loodusliku diureetikumina soodustades organismist liigse vedeliku väljutamist Artišoki koostisest leitud antioksüdandina toimiv tsinargiin ohjab liigseid vabu radikale Järjest avastatakse artišoki uusi raviomadusi soovitades teda kasutada veel südamehaiguste puhul veresoonte lupjumisel kehakaalu langetamiseks liigeste haiguste puhitiste ja iivelduse kõrge kolesterooli seedehäirete kõrge maohappesuse sapikivide maksa vaevuste hepatiidi nahahaiguste ja nõrga immuunsussüsteemi korral Kodusel teel võib mahla valmistamiseks kasutada taime kõiki osi ja toormahl on kahtlemata üks parimaid ravimeid Noori lehti ja võrseid sobib süüa toorsalatites ja suppides aga ka neist teed valmistada Alustada tuleks mõõdukate kogustega vähim mõjuv annus ööpäevas on 6 g droogi või 500 mg kuivekstrakti või 3 8 mg vedelekstrakti.

allikas: http://archive-ee.com/