Köögiviljadega seonduvad saasteained.

Köögiviljades sisalduvaid nitraate loetakse “looduslikult esinevateks”, kuid nende sisaldus köögiviljades sõltub mitmetest faktoritest, nagu taimede liigist, väetiste kasutamisest, taimede kasvamise kohast, koristusajast ja säilitamisest. Kõige kõrgemaid nitraatide koguseid on leitud lehtköögiviljadest ning seetõttu on lehtköögiviljadele kehtestatud Euroopa Liidu Määrusega (EC) nr. 1881/2006 maksimaalselt lubatud nitraatide sisalduse piirnormid.

Mitteloomsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused:

Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on antud punkti tähenduses loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine ning tootmiskohas nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine.

Nendes valdkondades tegutsevad ettevõtted kuuluvad teavitamisele. Teavitamise avalduse vorm on leitav siit.

Teavitamisele ei kuulu:

Esmatootjad, kes tarnivad väikestes kogustes mitteloomseid esmatooteid neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale või vahetult lõpptarbijat varustavatele kohalikele jaekaubandusettevõtetele. (VTA)

https://www.riigiteataja.ee/akt/13335428?leiaKehtiv

Saasteained

Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. Saasteainete hulka kuuluvad näiteks hallitusseente poolt produtseeritud mükotoksiinid, põllumajandusest pärinevad väetiste komponendid, pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite jäägid, loomakasvatusest veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (3-MPCD), raskmetallid (elavhõbe, metüülelavhõbe, kaadmium, plii), orgaanilised ühendid (dioksiinid, polüklooritud bifenüülid) jt. Saasteainete sisaldusele toiduainetes on kehtestatud piirnormid, mõnede saateainete sisaldumine toidus ei ole aga üldse lubatud (näiteks mõned veterinaarravimid). Järelevalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele.

Saasteainete järelevalve toidus

Veterinaar-ja Toiduamet korraldab iga-aastase saasteainete seireplaani koostamist, proovide võtmist ja analüüsimist loomses toidus. Saasteainete seire hõlmab keelatud veterinaarravimite, lubatud veterinaarravimite ülenormatiivsete koguste ja  keskkonna saasteainete, nagu kloororgaanilised ja fosfororgaanilised ühendid, keemilised elemendid, mükotoksiinid, värvained jm. uurimist põllumajandusloomadel ja loomses toidus.   Lisaks seireprogrammile võetakse loomsest toidust järelevalveproove veel mitmete saasteainete leidmiseks:

-Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. PAH-ide allikaks võivad olla tööstus, mootorsõidukite heitgaasid, metsatulekahjud, autokummide põletamine jm. Toit võib PAH-idega saastuda õhu, mulla ja vee kaudu, kuid ka töötlemisprotsessi käigus. Üks levinumaid töötlemisprotsesse, millega võib kaasneda PAH-ide sattumine toitu on suitsutamine. Üheks PAH-ide esinemise indikaatoriks loetakse benso(a)püreeni.

-Metallid   Metallid võivad olla inimese eksistentsiks eluliselt vajalikud, kuid teatud ühenditena ja doosides ka ülimalt ohtlikud. Eriti toksilisteks loetakse mitmeid raskemetalle, nagu plii, kaadmium, elavhõbe, arseen, tina jt. millel on omadus toiduahelas akumuleeruda. Toiduahelasse jõuavad raskemetallid enamasti saastunud keskkonnast. Üheks enamlevinud raskemetallide allikaks toitudest loetakse erinevaid kalatooteid. Looduslikult ning ka oma koostise tõttu sisaldavad rohkem kaadmiumi ka pähklid ning seemned.

– Taimekaitsevahendite jäägid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on kemikaalid, mida kasutatakse kahjurloomade (insektitsiidid ja rodentitsiidid), umbrohu (herbitsiidid) ja taimehaiguste (fungitsiidid) tõrjeks. Taimekaitsevahendite kasutamise eesmärk on piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Pestitsiidide kasutamine hakkas eriti hoogsalt kasvama peale Teist maailmasõda. Taimekaitsevahendite kasutamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud vastavate õigusaktidega. Eestis sätestab taimekaitseseadus taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad nende ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Võimalike tekkivate riskide vältimiseks on Euroopa Liidus kehtestatud lubatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid puu-, köögi- ja teraviljade sees ning pinnal. Neid norme kohaldatakse niisugusel viisil, et jäägi hulk on väikseim ja toksikoloogiliselt vastuvõetavaim. Piirnormid kehtestatakse teaduslikel alustel, kus on lähtutud nii tervisekaitse normidest, põldkatsete tulemustest kui ka inimeste toitumusharjumustest ja päevastest lubatud doosidest inimese 1 kg kehakaalu kohta.  Uuringud on näidanud, et koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendavad olulisel määral taimekaitsevahendite jääkide sisaldust puu- ja köögiviljades.