Idude kasvatamine ja söömine

 Idud aitavad talvega kogutud pekipolstrist vabaneda – sada grammi mungoa idusid, mis kõige tuntumad, annab ju vaid 30 kcal! Kuid kogenud idandamisfännid panevad sel kevadel idanema hoopis tatra, läätsed, nisu- ja rukkiterad.

Otsustasime proovida, kui hästi need viimatinimetatud idandatuna siis maitsevad, et ähvardavad mungoa lausa troonilt tõugata!

Kõigepealt hoiatus: idanema ei tasu panna sedasama tatart, mis köögikapis pudrutegu ootab. Oma kogemusest võime nüüd öelda, et sellest tuleb välja üsna kole ja pahasti lõhnav ollus.

Idandamiseks sobib vaid toortatar — see muundub juba paari päeva jooksul imepisikeste sabakestega ja pähklise maitsega idudeks, mis on veel eriti head, kui need ära kuivatada.

Toitumisterapeut Sirli Kivisaar selgitab, et meie kapis pesitseb tavaliselt mitte toor-, vaid röstitud ehk kuumtöödeldud tatar, mis ei idane. Tema soovitab kiigata mahepoodidesse, kus oluliselt heledama värvusega toortatar on tihti müügil.

Kellel talvel toore herne järele eriline isu tekib, see idandagu läätsesid. Nende maitse on värske hernega väga sarnane — olgu, ehk mitte just suhkruherne omaga, aga ikkagi mahlane ja krõmps.

Idanema pandud läätsi tuleb hoolikalt jälgida. Pole mõtet lasta nende sabasid (nagu tegelikult teistegi idandite omi) puhtalt hasardist võimalikult pikaks kasvada, sest siis võib juhtuda nii nagu meil esimesel korral: idud lähevad lihtsalt halvaks ehk ligaseks, hakkavad halvasti lõhnama ega sünni süüa.

Eriti huvitav kogemus oli nisu ja rukki idandamine. Nende teradest saavad mõnusad pehmed ja toitvad seemned, mida on hea ooteks näkitseda ja mis annavad pirukatainale meeldiva maitse.

«Tegelikult idaneb iga seeme,» tõdeb Kivisaar, kuid hoiatab samas: «Põllule mahakülvamiseks mõeldud seemned pole söömiseks hea valik, sest nendega saab tihtipeale kaasa igasuguseid seemnekaitsevahendeid.» Seepärast tõime ka meie kõik idandamiseks vajaliku Via Naturale mahepoest.

Katsetamislust lustiks, tegelikult teevad idandid meie kehale palju head: aitavad organismil puhastuda, viia sellest välja jääkprodukte ja mürke ning alandada kolesteroolitaset.

Idandid aitavat ka nina-, kurgu-, kopsu-, naha- ja nakkushaiguste puhul. Idude pidev tarvitamine tugevdab immuunsüsteemi ja parandab juuksekasvu.

Krõmpsud idud sobivad pajaroogadesse, suppidesse (lisatakse vahetult enne valmimist) ja salatitesse, kuid ka niisama näksimiseks. Kerttu Jänese

 

Kuidas idandamine käib?

Meie soovitame kasutada spetsiaalset idandamisnõud, sest kausis-kandikul idandades on lihtne seemneid mädanema lasta. Ja sellistest idudest pole tervisele mingit kasu!

Nii et soeta spetsiaalne nõu, mida leiab igas hinnaklassis alates mõnest eurost. Kõigepealt pane seemned siiski mõneks tunniks kuni päevaks tavalisse kaussi likku.

Siis loputa seemned ja kalla idandamisnõusse. Jälgi, et ülearune vesi ära voolaks  – seemneid peab olema nii õhuke kiht, et need ei ummistaks äravooluavasid. Seemned peavad olema kogu aeg niisked.

Loputa seemneid paar korda päevas ja enne iga järgmist loputust viska eelmise loputusega idandamisnõu alumisse kaussi kogunenud vesi ära. Ongi kogu kunst!

 

Millised on parimad idud?
Läätsed

Pane maheläätsed 4–5 tunniks likku, loputa ja pane idanema. Paari päeva pärast saad krõmpsuvad hernemaitselised idud.
Mis neis head on? Läätsesid peetakse naissuguhormoonide allikaks. Neis on 32 protsenti valku, 2 protsenti rasva ja 50 protsenti süsivesikuid, millest suure osa moodustavad kiudained.

Suure kiudainetesisalduse ja vähese rasvhapete hulga tõttu sobivad läätseidandid hästi südamehaigetele ja diabeetikutele, nende söömine leevendab ka menopausis tekkivaid vaevusi.

Tatar

Pane röstimata tatar päevaks toasooja vette paisuma. Vala vesi ära, loputa ja pane paisunud tatar kaheks päevaks idandamisnõusse. Kui tatraidud on 2 mm pikkused, laota idandid majapidamispaberile laiali ja kuivata toasoojas paar päeva – tatraidud on iseäranis head ja pähklise maitsega just kuivatatult!

Tatraidusid saab jahvatada ja kasutada ka kamas või tainas – need annavad huvitava maitse ja rikastavad toitu.

Mis neis head on? Tatrapähkel on abiks rasvumise, ateroskleroosi, verevaesuse, mao-, soolte- ja neeruhaiguste, närvisüsteemihäirete ja suhkurtõve korral.

Rukis

Leota rukist päeva jagu ja pane siis idanema. Saad mõnusad mahedad seemned, mis passivad hästi pirukatesse ja niisama näkitsemiseks, maitsevad natukene õlleselt!

Mis neis head on? Rukkis on 11 protsenti valku, 75–77 protsenti süsivesikuid ja vaid 1–2 protsenti rasva – tõeline dieettoit. Lisaks sisaldab rukis mineraalaineid (kaaliumit, magneesiumit, fosforit, rauda) ja B-rühma vitamiine. Rukkiidusid võib krõbistada ka vitamiinide eest!

Nisu

Leota nisuteri pehmenemiseni ja pane idanema. Saad mõnusad pehmed seemned.

Mis neis head on? Idandatud nisuterades on kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid! Nad toetavad keha puhastumismehhanisme, aitavad võidelda stressi ja põletikega, toetavad kilpnäärme tööd ja hoiavad luud terved.

Aitavad ka kuiva naha ja sügeluse puhul, tugevdavad juukseid ja soodustavad toksiinide väljaviimist organismist.

 

Tarvita ka iduvett!

Idandite hapendamisel saadakse iduvesi ehk rejuvelak, mis piimhappebaktereid sisaldavana sobib nii köögiviljahoidiste hapendamiseks kui ka taina kergitamiseks. Iduvesi on hea meie seedekulglale! Üllataval kombel sobib see hästi ka toalillede kastmiseks.